leeniklass: mai 2015

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: Miks on Lepapuu nimi just LEPApuu ja lepatriinu nimi LEPAtriinu?
Vastus: Lepp tähendas vanal ajal verd ja kuna lepapuu nagu veritseks kui sellele liiga teha, siis on selle nimi lepapuu (verepuu). Ja lepatriinu on punane, seega ongi lepatriinu (veretriinu).

2. küsimus: Kalad, kes elavad soolases vees (11-12 promilli) joovad vett, kuid magaveekalad mitte. Miks peavad merekalad vett jooma?
Vastus: Merekalad elavad vees, mis on soolasem kui kala ise. Osmoosi teel liigub vesi lahjemast lahusest (kala sisemus) kangemasse lahusesse (merevesi) peamiselt lõpuste kaudu kalast pidevalt välja. Kui merekala ei kompenseeriks seda veekadu pideva merevee joomisega, siis ta kuivaks kokku.

3. küsimus: Kes on 136 kilo kaalunud kuulus Muhu Maria?
Vastus: Muhu Maria oli Läänemerest 1996. a püütud atlandi tuur.

4. küsimus: Millist neist lindudest ei ole olemas: madukotkas, sookotkas, habekakk, raudkull?
Vastus: Loetletud lindudest ei ole olemas sookotkast.

5. küsimus: Millisele vallale kuulub suurem osa Hiiumaa väikesaartest?
Vastus: Suurem osa Hiiumaa väikesaartest kuulub Pühalepa vallale.

6. küsimus: Mida on kujutatud allpool viidatud fotol? Kuidas on see tekkinud? http://f.pmo.ee/f/2015/03/12/3861637t100h0238.jpg
Vastus: Pildil on jääst pallid läbimõõduga 5-10 cm. Madalas vees moodustuvad jääkristallid, mida lainetus hakkab edasi-tagasi rullima ning kui vesi jäätub, koguneb jääkristalli ümber järjest rohkem jääd. Merevees rullumine annab nendele jäätükkidele ümara kuju. Nii ongi tekkinud need kummalised munad. Foto on tehtud sel aastal Tallinnas Stroomi rannas. Teine seletus on, et lume tükkide külma vette (veetemperatuur alla 0 kraadi) sattudes ja lainete käes rulludes tekib lumepallidele jääkiht.

7. küsimus: Puhtulaiul on püstitatud väidetavalt maailma vanim ausammas ühele Saksa luuletajale. Kellele ja mis aastal püstitati see ausammas?
Vastus: Ausammas saksa poeedile, filosoofile, ajaloolasele ja dramaturgile Friedrich von Schillerile püstitati Puhtulaiule 1813. aastal.

8. küsimus: Mis on selle Ida-Virumaa koha nimi, kuhu ühe legendi järgi olevat maetud Kalevipoeg?
Vastus: Illuka vald, Kivinõmme küla. Kõige sagedamini mainitakse Kuremäe ümbrust, kuhu tamme alla maeti Kalevipoja jalad ja Kivinõmme metsa, kuhu maeti tema keha.

9. küsimus: 1939. a. teatas Axel Sinimets: "Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu.“ Missugusest puu kohta nii räägiti?
Vastus: Nii räägiti Tamme-Lauri tamme kohta, mis kasvab Urvaste vallas Võrumaal.

10. küsimus: Küsitava küla elanikud olid 16. sajandil põhiliselt vene rahvusest ja tegelesid kitsekasvatusega, mistõttu oli küla toonane nimetus "K???". Mis on selle küla praegune eestipärane nimetus?
Vastus: See Tartumaal asuv küla on Koosa. 16. sajandil oli küla nimi 'Koza', mis tähendab vene keeles kitse.

11. küsimus: Millises Eesti järves asuvad Sõsarsaared ja Lepasaared?
Vastus: Need saared asuvad Pühajärves, Valgamaal.

12. küsimus: Kuidas on saanud oma nime Kilingi-Nõmme linn ja selles linnas igal suvel toimuv muusikafestival?
Vastus: Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 16. sajandil rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 18. sajandil rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Igasuvine ilusa muusika festival kannab ka nime Schilling.

13. küsimus: Millise taimerühma festivali peetakse Saaremaal?
Vastus: Saaremaal peetakse Orhideefestivali. Sel aastal siis juba kolmandat korda.

14. küsimus: Kohtla-Järve külje all muudeti keskkonnasõbralikumaks ja ohutumaks poolkoksimägi. Milliste kihtidega see mägi kaeti, et see oleks kevadiselt roheline?
Vastus: Neid kihte sai päris palju. Kõigepealt bentoniitkate, mis sademeveel mäkke imbuda ei lase, seejärel drenaažikiht, mis sadanud vee mööda mäekülge alla juhib, ning viimasena eri paksusega kiht värsket poolkoksi. See omakorda kaeti hüdrokülvi ehk vanapaberimuruga. Mõnele poole istutati ka puid.

15. küsimus: Läänemeres, ka Eesti ranniku lähedal, tekib saari ja laide juurde. Kuidas need sünnivad?
Vastus: Jääajal vajutasid liustikud maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitmesaja meetri sügavusele. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub veel praegugi. Enamjaolt on Eesti meresaared tekkinud jääajajärgse maapinna kerkimise protsessi tulemusena aastatuhandete jooksul. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde ka uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud.

16. küsimus: Mis on valesti lauses: "Uss nõelab keelega?"
Vastus: Ussid ei nõela, ussid on selgrootud ja neil puuduvad nii keel kui hambad (nt vihmauss). Maod on need, kellel on mürgihambad ja nad on võimelised hammustama (salvama). Selle lausega mõeldaksegi tegelikult mao hammustamist. Keel on madudel meeleelund, millega nad kombivad ja tunnevad lõhnu, aga kindlasti mitte ei nõela ega hammusta.

17. küsimus: Reasta kalad - haug, ahven, luts ja lõhe - kudemise järjekorras, alustades kõige külmemal ajal kudevast kalast. Arvesta aastaajalist järjekorda!
Vastus: Kalade kudemisjärjestus oleks järgmine: luts (jaanuar-veebruar), haug (aprill-mai), ahven (mai-juuni), lõhe (oktoober-november).

18. küsimus: Paljud taimenimed sisaldavad kas loomade või teiste taimede nime. Mis looma või taime nime sisaldavaid taimi on kõige rohkem Eesti taimemäärajas ning kui palju neid on?
Vastus: Tegemist oli meie poolt ebaõnnestunult sõnastatud küsimusega, millele sai vastata erinevalt, kuna mõistet "eri nimed" saab tõlgendada erinevalt ja eri allikad annavad erinevaid vastuseid. Kõik vaevanäinud olid maksimumpunkte väärt.