esmaspäev, 4. mai 2015

Räpina Aianduskooli projekti 11. nädala küsimus

Nädala küsimusele saab vastata esmaspäevast reedeni (04.-08.05). 

Eelmisel nädalal saime teada, et pistikute väga heaks ja kiireks juurdumiseks on vajalik, et ruumi temperatuur oleks +18...+25 kraadi. 
Sel nädalal soovime teada mitme päevaga tekivad pistikutele juured, kui temperatuur on +18...+25 kraadi. 

esmaspäev, 27. aprill 2015

Lisete võidulainel!


Tere, Kevad! 2015 viktoriiniküsimused

Küsimus number 13:
Millise taimerühma festivali peetakse Saaremaal?
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 1 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 4. maiks.

Küsimus number 14:
Kohtla-Järve külje all muudeti keskkonnasõbralikumaks ja ohutumaks poolkoksimägi. Milliste kihtidega see mägi kaeti, et see oleks kevadiselt roheline?
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 2 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 4. maiks.

Küsimus number 15:
Läänemeres, ka Eesti ranniku lähedal, tekib saari ja laide juurde. Kuidas need sünnivad?
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 1 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 4. maiks.
Küsimus number 16:
Mis on valesti lauses: "Uss nõelab keelega?"
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 1 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 11. maiks.

Küsimus number 17:
Reasta kalad - haug, ahven, luts ja lõhe - kudemise järjekorras, alustades kõige külmemal ajal kudevast kalast. Arvesta aastaajalist järjekorda!
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 2 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 11. maiks.

Küsimus number 18:
Paljud taimenimed sisaldavad kas loomade või teiste taimede nime. Mis looma või taime nime sisaldavaid taimi on kõige rohkem Eesti taimemäärajas ning kui palju neid on?
Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.
Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 2 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 11. maiks.

Räpina Aianduskooli projekti 10. nädala küsimus

Kõigepealt suur aitäh Reale ja Rea emale eelmise nädala küsimuse vastamise eest!

10. nädala küsimusele saab vastata esmaspäevast reedeni (27.04-01.05). 

Milline võiks olla temperatuur pistikute väga heaks juurdumiseks? 

Vastus 9. nädala küsimusele:
Õpetaja Anu soovis sel korral teada antiikset ja ajaloolist seost melissitaimede ja mesilaste vahel? 
Vastajaid oli 113. 
Vikipeedia entsüklopeedia aitas meid sel korral oma tarkusega hädast välja, mistõttu kõik vastajad andsid ka õige vastuse! Tubli! :) 
Sel korral saime teada, et Antiikajal seostati taime mesilastega. Sellest tuleb ka melissitaime ladinakeelne nimi Melissa. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissivars, meelitab see sinna mesilaspere. Teise uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial pesa, mille lähedal kasvab meliss.
Mesilastega soetud uskumused olid jõus ka keskajal, mil suhkur oli kallis ja mesi oli luksuskaup. Saksa kloostrite kaudu levis melissi kasvatamine ka põhjamaadesse. Algul joodigi melissiteed kloostrites. Hiljem sai sellest kuninglikes lossides valitsejate jook. 
Lisaks saime teada, et Rooma õpetlane Plinius Vanem ütles, et meliss on mesilaste meelistaim. Kreeka arst Dioscorides kasutas melissi putuka- ja loomahammustuste ravimiseks. Melissi pandi veini sisse. Selliselt saadigi ravitoonik, mida putuka- ja loomahammustuse raviks kasutati. 

esmaspäev, 20. aprill 2015